Umbango wasendlunkulu siwufanise (nombango) oqhubeka ebandleni lamaNazarethaNgingu
JOHN HLONGWA
NOLUCKY CAIN
SIXOSHISE ngezinkomo amakhosi aqhamuka kwamanye amazwe asizimazisile ngesikhathi sinomcimbi woKungena eSibayeni obusesiGodlweni KwaKhangelamankengane, KwaNongoma ngoMgqibelo iSilo uMisuzulu KaZwelithini. ISilo besiqhuba usiko loKungena eSibayeni olwagcina ukwenziwa kuyisemkhulu, iSilo uBhekuzulu onguyise weSilo Zwelithini (uMdlokombana) sona esingalwenzanga.
NgoMgqibelo izinkumbi zamabutho, izintombi, omama besigekle, yiSiphithiphithi nezicukuthwane ebeziqhamuka ezinkalweni ezahlukene, babuthelane KwaKhangelamankengane ukuyoba yingxenye yale ngqophamlando yomcimbi ohambisana nokugcotshwa kweSilo uMisuzulu.
Ngokusho kukaNdunankulu kaZulu, iNkosi Mangosuthu Buthelezi, lo mcimbi uhambisana nosiko lomkhuleko wokuxhumanisa iSilo uMisuzulu namakhosi asakhothama.
Ngesikhathi sisesibayeni iSilo, siyalwe ngabadala basendlunkulu ngendlela yokuhola nokuphatha isihlalo. Phakathi kwalabo abebesiyala, kubalwa iNkosi Buthelezi, uMntwana Philemon waKwaFihlinqindi neNdlovukazi uMayvis MaZungu oyindlovukazi yeSilo uBhekuzulu. Sesizibongela phambi kwezicukuthwane iSilo, sizwakalise ukuthobeka phambi kwesizwe, sathembisa ukusihlonipha isihlalo. Siphawule nangombango oqhubekayo endlunkulu sawufanisa ncimishi noqhubeka ebandleni lamaNazaretha. Sithe kunesandla semfene kanti abaphehli balolu zwathi bathunyiwe, ngakho kumele bangavunyelwa ukuba banqobe. Sixoshise emakhosi amathathu okungeyaseCongo, eyaseMalawi neyaseZambia, anomlando ngamaNguni, saxoshisa nezinye izicukuthwane ngezipho ezahlukene.
Naso sihlomule ngezipho kuwona la makhosi nabanye abasibusisile. Sinxuse abantu baso ukuba balulalele uhlangothi olusibangisayo, kodwa bangaluzwa ukuthi luthini. Ngakolunye uhlangothi, ngesikhathi umcimbi uqhubeka, ezinye izinsizwa namabutho bezigingqa izinkomo njengoba zingaphezulu kuka-25 ezigingwe izolo nje kuphela. UMntwana uThulani okhulumela iNdlunkulu kaZulu, uchaze lo mcimbi njengengqophamlando esizweni sabeNguni. “Umcimbi uhambe kahle, siyabonga kubona bonke ababe yingxenye yawo kusukela emakhosini, amabutho, abaholi bezepolitiki nalabo abebeqhamuka kuleli nakwamanye amazwe. “Ukusihambela kwamakhosi angaphandle sikuthatha njengengqophamlando ngoba sikhuluma nje, iMalawi isiqalile ukufundisa isiZulu njengolimi olusomthethweni,” kusho uMntwana uThulani.